Update Projetu

Detesaun Kazu TB

Durante tinan 2019, Ryder-Cheshire Australia no Klibur Domin servisu hamutuk ho apoiu husi Australian Aid Friendship Grants atu hadi’a kapasidade husi Programa Nasional Tuberkuloze iha Timor-Leste. Grant Amizade ba Apoiu Australia nian ne’e implementa ho títulu Diagnostika no Tratamentu ba Tuberkuloze iha Timor-Leste. Atividade ne’e nia objetivu mak atu introdús Laboratoriu GeneXpert foun ida iha Viqueque, sentru urbanu ida iha kosta súl leste illa nee.

Organizasaun Saude Mundial identifika ona teknolojia avaliasaun molekular ne’ebé GeneXpert uza nu’udar dalan di’ak liu atu halo diagnóstiku kona-ba TB, maibé maioria kazu TB iha Timor-Leste agora daudaun depende ba mikroskopu ne’ebé mak tékniku lokál sira halo iha instalasaun laboratóriu sira. Hafoin diskusaun ho Programa Nasional Tuberkuloze, Viqueque identifika ona hanesan fatin prioridade ba instalasaun laboratóriu foun GeneXpert nian, no espera katak sei sai hanesan laboratóriu foun ida-ne’ebé uza teknolojia iha Timor-Leste laran tomak iha tinan hirak oin mai. Ho mákina GeneXpert ne’ebé opera iha Viqueque, agora bele halo diagnose ne’ebé loos liu kona-ba tuberkuloze. Masina ne’e iha kapasidade atu halo teste 2.500 kada tinan. Investimentu importante ida-ne’e iha diagnóstiku TB sei iha impaktu signifikativu iha tempu naruk ba esforsu sira atu kombate TB iha Timor-Leste.

” GeneXpert la’o di’ak tebes ba ami-nia komunidade iha Viqueque Vila … ami-nia komunidade iha Viqueque hakarak tebes imi-nia apoiu.”
– Godinho Soares, Distritu TB Asistente ba Sub-Distritu Viqueque Villa.

Projetu ne’e envolve ema oioin, husi governu Timor-Leste to’o negosiante lokál no membru komunidade sira. Ministeriu Saude Timor-Leste inklui iha dezeñu projetu, pesoál saúde sira envolve liuhosi programa treinamentu, no membru komunidade sira vizita odamatan ba odamatan durante atividade sira-nee.

Estimativa katak 80% husi família sira ne’ebé esperiénsia kazu TB sei hasoru kustu katastrofiku husi lakon rendimentu no rikusoin tanba rezultadu husi diagnóstiku tarde no rezultadu husi tratamentu ne’ebé aat. GeneXpert nu’udar investimentu ba tempu naruk hodi kombate risku saúde prioridade ida nee, no sei halo parte importante iha esforsu lokál no nasionál sira atu halo diagnóstiku no hamenus insidénsia TB hodi kumpre Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel tinan 2030 hodi hakotu epidemia tuberkuloze iha Timor-Leste.

Bele hetan informasaun liután kona-ba Friendship Grants program

Klibur Domin habelar Servisu Tuberkulosis

Iha fulan-maiu tinan 2020 Klibur Domin asina akordu kooperasaun foun ida ho valór $450,000 USD ho Organizasaun Internasional Nasoins Unidas nian ba Migrasaun (OIM) atu kontinua ninia servisu hodi hapara moras TB ne’ebé habelar iha Timor-Leste. Projetu ne’e hetan finansiamentu husi Ajensia Kooperasaun Internasional Koreana ne’ebé rekoñese espesializasaun husi ekipa KD sira iha prosesu buka kazu ativu, halo tratamentu kontaktu, no edukasaun kona-ba TB. Klibur Domin iha ona relasaun ne’ebé forte ho IOM, servisu hamutuk nu’udar parseiru implementador lokál ba programa Fundu Global TB. IOM subkontrata ona Klibur Domin atu hala’o atividade sira ba projetu KOICA ne’e inklui buka-hatene kazu ativu no halo tracing ba kontaktu, no edukasaun ba TB iha sub-distritu 8 iha Timor-Leste.

Sub-distritu sira-ne’e kompostu husi munisípiu Baucau tomak inklui área urbana boot iha Vila Baucau, sub-distritu remote Metinaro to’o kapitál norte Dili no illa Atauro tomak.

Projetu ne’e inklui edifísiu foun ida iha área remota iha Baucau tanba besik ba área atividade prinsipál ho apoiu husi ekipa TB no jestaun KD iha Tibar. Projetu ne’e haree funsionáriu foun hamutuk 10 ne’ebé servisu inklui asistente foun ida nu’udar jestaun TB, ofisiál finansas, tékniku laboratóriu, kondutór no ofisiál kampu na’in 6.

Ba dahuluk, ekipa KD mós sei iha mákina dijitál X-ray ne’ebé movel hodi tulun ho diagnóstiku no sei instaladu GeneXpert foun ida iha sentru saúde komunidade Baucau.

Parseria ho Ajensia Kooperasaun Internasional Koreia nian no Organizasaun Internasional Nasoins Unidas nian ba Migrasaun marka kapítulu foun ida ba programa Klibur Domin nian kona-ba TB no reafirma Klibur Domin nia esperiénsia no kompromisu atu halakon tuberkuloze no ninia impaktu pozitivu ne’ebé hatudu ona ba ema no komunidade Timor-Leste nia moris dezde tinan 2000.

Australia Catholic University (ACU) Physiotherapy Student Placements

ACU halo ona vizita ba estudante sira kona-ba Fisioterapia no Terapia Occupasionál ba KD kona-ba kolokasaun durante tinan barak. Estudante sira hetan esperiénsia barak husi esperiénsia ne’e no ACU simu ona fundu hodi esplora dalan seluk atu apoia KD hodi oferese esperiénsia furak ne’e ba estudante Australia sira.

Kampu Brisbane husi Universidade Katolika Australia mós kontinua suporta programa defisiénsia iha Klibur Domin no distritu sira ne’ebé besik.

Liu-liu, ami simu ona finansiamentu ba programa sira tuirmai nee:

  • Apoiu finanseiru ba programa ida atu suporta foin-sa’e ho defisiénsia sira atu tuir eskola sekundária iha área lokal.
  • Kontribui ba KD nia programa Reabilitasaun Bazeia ba Komunidade hodi apoia komunidade nia informasaun ba labarik ho defisiénsia sira iha área rurál no remota sira hodi promove saúde, ben-estar, partisipasaun, no
  • Inkluzaun iha komunidade.
  • Kontribuisaun ba programa CBR atu suporta programa reabilitasaun iha uma-laran ba ema ho defisiénsia sira ne’ebé atende Klibur Domin ba reabilitasaun intensiva (inklui programa saúde mentál nian, neuro
  • Reabilitasaun, reabilitasaun fízika, no programa reabilitasaun pediatria) atu suporta fila fali ba servisu no/ka envolve iha okupasaun.
  • Apoiu finanseiru ba ekipamentu ba ema ho defisiénsia sira atu hetan asesu ba sira-nia uma no sira-nia komunidade (hanesan produsaun kadeira tumble forma ba ai-han; kadeira-roda asesu ba uma; kadeira-roda ba labarik sira)

Ami agradese ba ACU tanba fó mós knaar ba Prezidente Formulariu Tumble ba Sentru Reabilitasaun KD ne’ebé sei uza hodi apoia labarik sira ne’ebé ho Palsia Cerebral.

Testamentu Covid

Klibur Domin hetan susesu iha nia aplikasaun ba Grant Asistensia Emerjensia husi fundasaun bazeia ba Reinu Unidu. Maioria husi fundu US$100,000 ne’e mak ba “blitz” ida husi teste COVID nian no tratamentu iha Distritu Likisa no Ermera, hodi apoia esforsu Ministeriu Saude nian. Aleinde finansia kustu ba karreta foun ida-ne’ebé dedika ona, Grant ne’e kobre mós fornesimentu mákina GeneXpert ne’ebé halo husi Fransa, no software no komputadór sira ne’ebé iha relasaun ho nee, hodi fornese rezultadu lalais husi amostra PCR ne’ebé foti husi komunidade.

Ida ne’e sei signifika ho efetivu katak ho ekipamentu foun ne’e ne’ebé KD mak opera no administra, autoridade Saude sira bele halo amostra ruma ne’ebé akontese ka alvu ba ema hotu ne’ebé tama iha Dili husi Osidental.

Cyclone/Flood Relief

Dala ida tan obrigadu ba sira hotu ne’ebé suporta ami-nia Rekuperasaun Rai-Nabeen. Monia sira-ne’e hotu haruka tiha ona ba Timor no agora fahe hotu.

Iha totál família 72 iha komunidade Tibar simu ona vouchers ba ai-han no materiál atu hadi’a uma no fasilidade sira seluk.

Buat sira-seluk barak liu mak gasta ona hodi harii kadeira gabion ne’ebé depois ne’e tau ona iha pozisaun atu proteje parte ida husi didin Klibur Domin ne’ebé konsidera vulneravel.

Projetu Irrigasaun

Ho apoiu husi Rotary Club Casterton no Netafim Australia, hala’o ona servisu hodi estabelese sistema irrigasaun drip hodi tulun kuda ai-fuan no modo iha Klibur Domin. Sistema ida-ne’e sei halo livre ami-nia jardiner sira atu foka liu ba dezenvolvimentu ai-horis no animal-hakiak. Duke aplika bee ho bee-posu , sistema drip ida hamenus evaporasaun no permite tempu ba bee-posu kalan . Funsionariu sira instaladu tiha ona parte rua husi kadoras no sistema ne’e funsiona di’ak.

NZ-Hahan Diak Moris Diak

Klbur Domin hetan fundu husi Embaixada Nova Zelandia iha Dili hodi hadi’a auto-sufisiensia no sustentabilidade Kilbur Domin no hanesan organizasaun ida-ne’ebé uitoan de’it mak simu fundu iha programa nee. Klibur Domin simu $22,800 USD. Ho fundu adisionál ne’ebé fornese husi Ryder Cheshire Nova Zelandia no Ryder- Cheshire Victoria no doasaun in-kind totál fundu ba programa ne’e hamutuk besik $40.000 USD. Kilibur Domin oras ne’e prepara hahán 300 liu iha semana ida no ida-ne’e mak despeza boot ida.

Fundu ne’e uza atu habelar jardín modo no orkarde ne’ebé eziste ona no aumenta animal-hakiak ( karau, fahi, bibi-timur, duku no manu) ba fatin Klibur Domin. Programa ne’e hala’o durante fulan 12 Liu husi kuda modo no ai-fuan, halibur manu-tolun no kuda animál sira, KD buka atu hamenus kustu hahán ba populasaun. ba 30% iha tinan oin. Atu hadi’a nutrisaun pasiente sira-nian bainhira sira fila fali ba uma, Klibur Domin hein atu hanorin pasiente sira no tau matan ba abilidade produsaun ai-han foun sira.

Treinamentu ne’e fornese informasaun no esperiénsia hands-on ba pasiente no família sira iha selesaun no kuidadu ba animal-hakiak no produsaun modo no fuan.

Nee inklui:

  • Prepara no hadi’a rai
  • Prepara no kuda fini no ai-fuan sira
  • Konstrusaun uma-kain ba animál sira
  • Selesaun no aprovizionamentu ba animal.

Labarik nia fatin halimar nian

Komponente finál sira husi ekipamentu playground rua ne’ebé doasaun husi Mount Gambier no Whitehorse Councils, hetan ona teste husi labarik sira husi membru família ne’ebé vizita ka hela iha Klibur Domin tanba razaun oioin.

Aleinde estrutura surik no sa’e-rai sira, harii tiha ona trampolina boot ida no mós sa’e-rai sira ne’ebé iha mahon. Projetu ne’e hanesan inisiativa husi Eskola St Jose iha Melbourne, ne’ebé hetan tulun husi diskontu SUBSTANTIAL husi VULY PLAY ba trampolina, no doasaun privadu balun.

Projetu solar

Klibur Domin oras ne’e gasta liu $11,000 USD kada tinan ba eletrisidade no kombustivel jeradór sira. Eletrisidade rede sei nafatin la fiar-an tebes iha ami-nia sentru nia fatin iha Tibar no jenerador back up power accounts ba tersu ida husi totál kustu eletrisidade. Ida ne’e hanesan susar no kustu no kualkér aumentu iha presu eletrisidade ka kombustivel diesel, ka jeradór ida-ne’ebé lakon, sai risku sériu ba organizasaun.

Tanba ne’e identifika tiha ona instalasaun solar ne’ebé boot hanesan investimentu ne’ebé logiku tebes ne’ebé sei hamenus todan ida-ne’e signifikativamente iha kustu operasionál sentru nian no halo deklarasaun importante ida kona-ba ita-nia kompromisu ba objetivu sustentabilidade no responsabilidade sosiál empreza nian.

Desizaun ne’e foti ona atu harii sistema abertura ida ho estrutura foun ida-ne’ebé sei iha maizumenus metru kuadradu 300 wainhira remata, no sei inklui parkedór karreta ba pesoál no vizitante sira. Relokasaun karreta sira-ne’e no mós komponente sira seluk husi sistema elétriku KD nian loke ona área sira seluk iha kompozisaun ne’e nia laran ba dezenvolvimentu fali ba fatin sosiál ida-ne’ebé seguru no amigavel liu.

Projetu ne’e kompostu husi painél solar maizumenus 35 kW no armazenamentu batéria ne’ebé sufisiente atu asegura katak kapasidade ne’ebé liu hotu bele mantein. Ho mudansa teknolojia hanesan Klibur Domin ne’e sei hamenus emisaun ba futuru ne’ebé sustentavel liu.